Kuidas peaks sündima nimi ühele ärihoonele? Kas see peaks olema meeldejääv, asukohapõhine või pole ühele majale üldse nime vaja? Häid hoone nimesid on linnapildis palju, enamus neist on pandud kas piirkonna, tänava või isiku järgi.
Usume, et kui hoonetele nime andmine mõjub kogu piirkonnale positiivselt ning loob maamärke, mis jäävad inimstele meelde ning mille järgi on vajadusel kerge orienteeruda. RESTATE on ka varasemalt pannud hoonetele ja äriparkidele meeldejäävaid nimesid, eestkätt näiteks Priisle Äripark, Kadaka tee K1, K2 ja K3 ärihooned, ÜLO ning Manta Maja.
Seekordne projekt, Solo StockOffice, on samuti meeldejääv ja lihtsasti hääldatav. Aga kuidas sellised nimed üldse tekivad ning kas nad ka midagi tähendavad?
Tavaliselt oleme hoonele pannud nime kollektiivse hääletuse tulemusena. Nii jääb valituks osutunud nimi kõigile hästi meelde. Ka see kord oli häid kandidaate palju ning kaalusime kaua, enne kui Solo StockOffice kasuks otsustasime.
Solo mõiste laiemas tähenduses märgib üksinda esinejat, – seisjat, ning nii mitmeski tähenduses esindab see maja Restate nime just selles piirkonnas üksi, erinevalt näiteks Priisle Äriparigist, Tähesaju Kaksikutest või K1, K2 ja K3 ärihoonetest, mis on toetavad teineteist enda lähedusega. Kuna seekord ehitame ühe eraldiseisva ning silmapaistva hoone, siis tundus Solo just nimi, millega edasi liikuda.
Lisaks eelnevalt mainitule on Solo nimi ka 3 aastasel kuldsel retriiveril, kes aeg-ajalt Restate kontoris ja ärikohtumistel ringi tatsab ning kiire töötempo kõrvalt inimestel mõtteid mujale viib, nagu omamoodi maskott või nii. Spontaanse mõttetöö tulemusena tuli nimede valikusse algselt pool naljaga Solo StockOffice idee ning mõtlesime, et “miks mitte?”.
Uued lähenemised ning kastist välja tegutsemine on märksõnad, mida saab kokku võtta ka hoone enda puhul. Lisaks nimevalikule oleme ka teadaolevalt esimesed, kes teevad StockOffice pindadele rõdud, kus rentnikud saavad kohtumisi pidada, ilma nautida või lihtsalt värsket õhku hingamas käia.