Tagasi

Alex: aastaga jõuan Eesti Feeder püügi TOP10 nimekirja

Tere, minu nimi on Alex ja töötan Restates äri- ja haldusjuhina. Olen esitanud endale väljakutse saada 2022 aastal TOP 10 nimekirja Feeder püügil Eestis.

Kunagiselt meie vanaisad ja isad on õpetanud meid kuidas püüda kala tonkadega. Tonkadega püük on passiivne püük, kui jämeda tamiili otsa pannakse tinaraskust ning tamiilile seatakse 3-4 lühikest lipsu koos elussöödaga, ning oodatakse tundide kaupa kui kala näkkab. Sellest algaski ka minu teekond harrastajast kalameeste spordimaailma. 

Nüüd on aga aeg edasi läinud ning Inglismaal mõeldi välja väga sprotliku ja aktiivse püügiviisi, mille nimeks pandi Feedri püük. Feeder tuleneb inglisekeelsest sõnast „to feed“(toitma). Feedri püük on väga aktiivne püük ritvaga kus tamiili otsa pannakse söödakorv koos söödaga millega meelitatakse kala enda juurde. Feedriga sa ulatud sellistesse püügikohtadesse, kuhu ilma paadita ei saagi ligi. Püügikaugus kaldast võib ulatuda kuni 70 meetrini sõltuvalt veekogu suurusest. Vastupidiselt tonka püügile feederdamisel pead sa toitma kalasid pideval, et kala juurde meelitada ja hoida enda konksu juures põhjas ootamast oma järjekorda. Seega pead korvi koos söödaga viskama väga tihti vette –  viskeintervall võib olla ka alla minuti.

Põhilisteks saagikaladeks fiidriga püügil on põhjas toituvad kalad – särg, latikas, linask, koger, karpkala, jms. See muidugi ei tähenda, et teisi kalu ei õnnestu tabada, kuid põhjas toituvad kalad on siiski esmajärjekorras.

Kalastamise spordis olen alles algaja ning ei ole varasemalt osalenud kalastamise meistrivõistlustel. Sai küll kätt proovitud ühe korra harrastajate võistlustel, kust olen aru saanud, et see tekitab minus mõnusaid emotsioone kuid õppida on veel palju.  Selleks, et olla feedripüügis edukas pead palju mõtlema ja arvestama paljude asjaoludega ja muutujatega nagu ilmastikuolud, püügikoha põhjareljeefiga, peibutussööda valikuga, elussöödavalikuga, ritva pikkusega ja jäikusega, tamiili jämedusega ja lipsu pikkusega ning konksu suurusega. Ning nende sisendite kombinatsioon muutub iga kord kui sa jõuad veekogu ette. Sarnaseid situatsioone ei esine väga tihti, ning iga kord pead otsustama millist kombinatsiooni eespool olevates muutujatest pead see kord valima, et olla edukas. 

Sellel ajal, kui olen veekogu ääres ja mõtlen püügitaktika valiku peale, unustan igapäevase elurutiini ning jään otse üks ühele loodusega. Arvan, et ilma selle hobita ei näeks ma väga palju Eesti ilusaid paiku ega varahommikust ja hilisõhtust Eesti imeilust loodust, mille hetked jäävad mul mällu igaveseks, ning ei oleks kohanud nii palju uusi tuttavaid.

Vaatame, kuhu see kõik mind viib.